19.02.2026 (Visitsetomaa FB)
🎉𝗧𝗮̈𝗻𝗮 𝗽𝗲𝗲𝘁𝗮𝗸𝘀𝗲 𝗦𝗲𝘁𝗼𝗺𝗮𝗮𝗹 𝗽𝗮𝗮𝗯𝗮𝗽𝗿𝗮𝗮𝘀𝗻𝗶𝗸𝘂𝘁! 🎉
Kaks aastat tagasi rääkis ETV Terevisioon saates Inara Vanavalgõ Kohvitarõ perenaine Inara lähemalt paabapraasnikute kommetest Setomaal.
Saatelõiku saad järelvaadata siit👇
https://jupiter.err.ee/1609282095/paabapraasnik-setomaal
🎉Paabapraasnikku peetakse ka tänapäeval, see pole mingi aegade hämarusse vajunud asi! Täna tasub Setomaal liikudes olla tähelepanelik, ja meestel ka ettevaatlik, sest naised on hoos! Enamik paabapraasnikke toimub tänapäeval leelokooride eestvedamisel. Kindlasti on täna kõrgendatud meeleolu nii Värskas, Obinitsas kui ka Mikitamäel, aga ka näiteks Võrus, kus luureandmete kohaselt võib täna lõbusaid paabapraasnitajaid kohata ja kuulda...
Loe lisaks:
PAABAPRAASNIK (aitäh ülevaate eest, Eesti Vabaõhumuuseum / Estonian Open Air Museum)🙏
Maaselitsa ajal pidasid naised paabapraasnikku, omamoodi suletud naistepidu. Jalga aeti meesteriided ja püksid (vahel säeti pükstesse isegi porgand või kaalikas), peale pahupidi kasukas. Eelnevalt koguti peopidamiseks raha: ühel naisel oli selleks kaelas riidest kott (torba), saatja tema kõrval koputas raha nõudes nõudlikult ahjuluuaga. Talus, kus oli hiljuti abiellunud naine, pidi peo jaoks välja tegema liitrijagu „nooriguviina“. Oli raha kogutud, lepiti kokku peo aeg ja koht.
Tavaliselt koguneti neljapäeval, vahel ka reedel. Laupäeva ei valitud, kuna pühapäeval tuli olla juba kaine ja puhanud. Kokkusaamiskohaks oli mõni suurem talu, kokku said ainult abielunaised. Iga naine võttis kaasa midagi söödavat, mida siis üheskoos maitsti. Joodi viina, juteldi ja lauldi. Peole mehi ei lubatud, erandlikult võis tulla ainult pillimees. Ka lasetel oli keelatud tulla. Juhtus mõni siiski tulema (ema otsima), karistati keelust üleastunuid: tüdruklaps sai lihtsalt tõrelda ning käsu koju minna, poisikestega oldi karmim – neile pissiti pähe.
Naistepeol tunti end vabalt, lasti uperpalli, maadeldi – kõigil oli lõbu laialt. Üks vanematest naistest mängis täkku – hiilis noorikutele ligi, hirnus ja sõnus: poeg! poeg! Sünnitusealised naised pidid sel moel peagi jääma poisslapse ootele. Vahel läkski sõnumine täide ja talupärija sündis. Mängiti ka teisi viljakust tagavaid mänge, näiteks soe(=hundi)nussu: üks naine ajas pea teise jalgevahele, teine kallutas end esimese peale; tuntud mäng oli ka soolakaalumine. Naised lasid ka uperpalli, hoides kitasnikku (pihikseelikut) jalge vahel. Juhtus kitasnik soorituse juures üle pea tõusma, oli kõigil naeru palju, sest tollal ei kandnud naised veel aluspükse.
Naistevägi pidutses täiel rinnal, kuna vaid kord aastas oli töö ja kohustustega koormatud perenaistelgi võimalus lustida, purjutada ja lorilaulegi laulda. Kui toas olemisest tüdineti, mindi liugu laskma - kes ahjuluual või -koogul, kes lihtsalt tagumikul. Vahel rakendati ette hobune ja tehti saaniga lustisõitu. Naisi oli rees terve koorem, nende laulu ja kilkeid olevat kuulda olnud lausa mitme versta taha.
Setomaal peetakse täna paabapraasnikut - naistepidu, mida peeti maaselitsanädala neljapäeval. Mikitamäelt annab peoperenaine Inara Luigas teada, kuidas peo ettevalmistused lähevad.