Seto Kunigriigipäiv
Aastagast 1994 kõrraldõdas kunigriigipäivi, koh ütidselt laulõtas seto hümni, avvu and seto sõavägi, mass seto raha ja valitas kõgõ parep sõira-, leevä-, piiragu-, ollõ-, taari’, vereväviina-, hans´a-, näpotüümeistri, pillimiis, tandsja, laulja. Nii ku õgah kunigriigih, om ka’ setokõisil uma kunigas, a timä puhkas Petsere kloostri liivaoosõh. Päävä kõgõ oodõtum ommõgi’ Seto ülebsootska, kunigas Peko maapäälitse asõmigu välläsortminõ. Tuud tetäs üleilma kõgõ demokraatligubal moodul – inemisõ’ saisva’ uma validu ette ritta. Setomaa ülebsootska om setodõ vaimnõ juht ja iistkõnõlõja.
Vaivalt mõistsõ’ edimätse kunigriigipäävä kõrraldaja’ mõtõlda’, õt pandas alos traditsioonilõ, minkõ tähendüst om seto kultuuri püsümisõl rassõ üle hinnada’. Tämbätses om Seto Kunigriigipääväst saanu’ seto rahva vaimnõ ütehhoitja ja üts tähtsõnnust, minkõ perrä setokõisi tiidäs, ja tuud säntsidõ sümbolidõ kõrval nii ku seto leelo, rahvarõiva’ vai õigõusk.
