Seto käsitüü, rahvarõiva’ ja hõpõ

Seto naisi verrev-must-valgõ’ rahvarõiva’ paistusõ’ eestläisi juunligatsi ündrikõ kõrval höste vällä. Seto miihi valgõ’ hammõ’ ja härmägu’ omma’ nätä’ kavvõ. Rahvarõiva’ omma’ Setomaal s´ooni aoni’ avvu seeh, näid pandas sälgä ja k´audas suurõ uhkusõga’ õgal suurõbal pidopääväl. Seto rahvarõiva päämätse’ värmi’ omma’ valgõ ja verrev. Verrev om elovärm, tuu hoit kur´a ja haiguisi iist, nt katku iist.
Seto naasel om hulga hõpõkraami. Üldäs, õt seto naist om inne kuulda’ ku nätä’, hõpõhellin om seto naasega’ õgal puul. Suur sõlg om meheleminegu iäh tütrikul ja mehenaasel.