Setomaa mainetrükis

Seto kultuur on aastatuhandete vältel olnud suuline kultuur, mille põhiväärtusi on edasi antud lauldes. Setosid tuntaksegi eelkõige nende erilise laulutraditsiooni – seto leelo – poolest. Leelo on enam kui tuhat aastat vana. Seda iseloomustab kindel reeglistik, aga samas hinnatakse ka improvisatsiooni. 2009. aastal kanti seto leelo UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Setod on ka tantsurahvas: peaaegu igas külas on mõni tsura (noormees), kes peo pilliga – tavaliselt karmoškaga – käima tõmbab. Seto tantsud on hoogsad ja emotsionaalsed, nagu setod isegi. Seto köögis on mõjutusi on nii soome-ugri vanemast kui ka eesti ja slaavi köögist. Õigeusu kirikukalendri pikkadest paastudest tulenevalt on suur tähtsus paastutoitudel ning lihatoite on traditsioonilises seto köögis hoopis vähem kui eestlastel. Palju on söödud seeni ja kala, samuti piimatoite. Tänapäeval on kõige tuntum seto söök sõir, laagerdamata kohupiimajuust, mis ehib Setomaal iga pidulauda. Maitske ka setode lahtisi pirukaid (piirak), ahjuputrusid ning seene- ja kalaroogi.