Tuhandeid aastaid tagasi...

Arvatakse, et tuhandeid aastaid tagasi polnud soome-ugri hõimud veel lahknenud ja nad rääkisid üht keelt. Ajapikku aga asuti elama eri paikadesse ja tekkisid uued rahvused ja kultuurid. Praegu nimetame neid rahvaid ühise nimetajaga: soomeugrilased.

Eesti Vabariigi kõige kagupoolsemas nurgakeses on tuhandete aastatega kinnistunud eripärane seto keele- ja kultuurisaareke, mis ulatub üle Eesti-Vene kontrolljoone ka Venemaale. Kuigi täpseid aegu ei teata, on kindel, et vanimad seto laulud pärinevad muinasaegsest soome-ugri eluolust ja maailmanägemisest.

Setosid on sajandeid mõjutanud ristiusk, mis on neid oma pärandit ka kaitsma-hoidma ärgitanud. Kõige jõulisemalt ristiusustas setosid aastail 1529–1570 Petseri kloostri ülem Kornelius (Kornili). Kuid säilinud kirjalikud allikad osutavad, et enamik setodest tegid ristiusu kombeid kaasa vaid kohustusest – ja nii veel 19. sajandil. Vanad uskumused ja maainimese põline tarkus olid ikka kaalukamad.