UNESCO ja seto leelo

Setosid tuntakse kõikjal just nende võimsalt muljetavaldava laulmise järgi. Setodele endile on laulmine loomulik ja igapäevane. Lauldes saab väljendada kõiki mõtteid-tundeid ja kergendada murekoormat, laul aitab mäletada ja meeles pidada vana – kanda ajastust ajastusse edasi omi põliseid tõekspidamisi. Seto laulus on traditsioonilised reeglid, millest iga laulja peab lähtuma, samas oodatakse lauljalt ka improvisatsiooni nende väga selgete piiride sees. Parimad ongi just need lauljad, kes oskavad üheaegselt hoida kinni vanast lauluvormist ja sõnumist, kuid luua samas ka uut, mis haakub vanaga nii loomulikult, et on koheselt autentne ja omane.

2009. aastal kanti seto leelo ehk seto laulutraditsioon UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. See tähendab, et seto laulust teatakse maailmas rohkem ning seda väärtustatakse kogu inimkonna ühise rikkusena.